Рубрикатор

Главная >> Книги >> Современная проза

Современная проза

Romaan ?li?pilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ?htaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmek?mnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundk?ikudega.
Ma ei r?nda maises elus enam ?ksi, vaid omaealise naisega, kellel on minuga kaks last. Paraku olen rahulolematu ja mulle tundub, et midagi on vaja ette v?tta. Paberid on mul puhtad – ma pole kunagi abiellunud. Kalli, kellega juba kaheksa aastat koos elan, on vallasema ja saab meie m?lema t?tre pealt toetusraha. Truudust pole ma talle igatahes seni murdnud, sest temast on minule rohkem kui...
Viimase suure s?ja p?evil alustavad oma teekonda l??nde, iga?ks ise ajal ja erinevatel p?hjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, p?genemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega s?ja jalust p?genev ema. S?jakeerises p?imuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi j?uab siiski vaid ?ks. Kelle vastu neist oli saatus k?ige armulisem?
Fjodor Dostojevski (1821-1881) romaan Alandatud ja solvatud, mis esmakordselt lugejateni j?udis 1861. aastal (eesti keeles 1939), on 19. sajandi Peterburi elu kirjeldav ja tolleaegseid seisustevahesid paljastav traagilise armastuse lugu.
Aastatel 1871-1893 avaldas ?mile Zola kahek?mnek?itelise romaanits?kli “Rougon-Macquart’id”, kuhu kuulub ka k?esolev romaan “Vaht”, mis ilmub eesti keeles esmakordselt ja on ?htlasi romaani “Daamide ?nn” eellugu. Pea t?is auahneid plaane, saabub Octave Mouret Pariisi. Asunud elama aukartust sisendavasse kodanlasemajja, m?rkab ta peagi, et uhkeldav fassaad varjab ?pris kummalist...
Karl Ast Rumori m?lestused, mida ta kirjutas k?rges eas ja Eestist kaugel, ilmuvad n??d Eestis esimest korda ja esimest korda ?histe kaante vahel.Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsion??ri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmar?ndurina. Teekond algas V?rumaalt Orava vallast P?evakeste talust aastal 1886 ja...
Valimik austria kirjanduse klassiku, Viinis s?ndinud ja surnud ning seal eluaeg arstina t??tanud Arthur Schnitzleri (1892 – 1931) novelle (eesti keeles esmat?lkes). Inimese alateadvuses elavad j?ud, mis ei allu m?istuse kontrollile, eelk?ige seksuaalsus; naine kui m?istatuslik sfinks; armastus kui m?ng, millel on alati ka tume, sageli otse surma viiv varjupool; truudus armastajate ja...
Prantsuse kirjaniku ja ajakirjaniku, tulihingelise romantiku Th?ophile Gautier’ (1811-1872) loomingus on nii s?mbolismi, dekadentsi kui ka modernismi sugemeid. Kuigi Gautier’ teoseid on raske liigitada kindla kirjandusvoolu alla, ?hendab neid loosung, millele autor truuks j?i: „Kunst kunsti p?rast.“ Ammutanud inspiratsiooni E. T. A. Hoffmanni lugudest, kirjutas ta rea l?hijutte, mida...
Prantsuse kirjaniku Alfred de Musset (1810-1857) looming esindab parimaid romantismi traditsioone. K?ll ennek?ike luuletaja, kirjutas Musset ka proosat. Klassikaliste lugude sarjas ilmub esimest korda eesti keeles kaks Musset novelli. Tiziani poja tegevus toimub 16. sajandi Veneetsias, kus kulutab oma kuulsa kunstnikust isa p?randit Tizianello; Iludusm?rgi s?ndmused leiavad aset 18. sajandi...
Romaan on eelk?ige tuntud mitme kuulsa lavateose alustekstina, nende hulgas Leoncavallo ja Puccini ooperid “Boheem”, I. K?lm?ni operett, uuemal ajal ka samateemaline muusikal. Teos p?hineb autori noorp?lveaastatel Pariisis, kus ta algaja kirjanikuna vireles ?rklikorteris, kaaslasteks samasugused noored boheemlased, kes kutsusid end veejoojate klubi liikmeteks, kuna neil polnud raha veini...
R. H. Dana saavutas ?le?ldise tuntuse teosega „Kaks aastat purjede all”, mis kirjeldab autori poolt lihtmadrusena 1834.–1836. a sooritatud merereisi prikil Pilgrim Bostonist ?mber Hoorni neeme California rannikule ja sama marsruuti pidi tagasisuunas purjelaeval Alert. Kaks pikka merereisi l?bi teinud autoril ?nnestus luua ?le aegade kestev teos, milles leidub purjelaevaromantika k?rval...
David Herbert Lawrence (1885-1930) on eesti lugejale tuntud ennek?ike romaanikirjanikuna. Samav?rd tunnustatud on ta aga ka l?hiproosameistrina, kelle looming on oluliselt m?jutanud 20. sajandi kirjandust. Valik D. H. Lawrencei l?hijutte on koondatud kogumikku Ema ja t?tar, mis ilmub sarjas Klassikalised lood.
Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) loomingu paremiku moodustavad nn Wessexi-romaanid, mille taustaks on tema s?nnikoht Dorset L?una-Inglismaal ning mille hulka kuulub ka kirjaniku k?ige helgem romaan “Eemal hullutavast ilmak?rast”. See on lugu kaunist ja s?dikast, kuid p?ikp?isest ja tujukast Bathsheba Everdene’ist ja kolmest olulisest mehest tema elus. Teoses kirjeldatud...
Neis r?hutatud romantilistes lugudes, mille teemad l?htuvad eelk?ige m?stilisest keskajast, v?ib leida saatuslikke naisi, n?idusk?tkes vaevlevaid armastajaid, kummalisi haigusi, salap?raseid s?ndmusi ja endeid. Eelrafaeliitide kirjanduslik r?hmitus kujunes justkui vastukaaluks 19. sajandi Inglismaad haaranud t??stusrevolutsioonile ja ?rilisele pragmaatilisusele.
Kogumik sisaldab eesti kirjandusklassiku proosaloomingu paremiku, kokku ?ksteist jutustust: “Pildikesi Peipsi rannalt”, “Pahased naabrid”, “Muldm?e Mats”, “Mis sest viimaks sai?”, “Aias”, “Vari”, “K?kim?e k?gu”, “Esimesed kirjanikutundmused”, “Peipsi p??l”, “Igap?evane lugu” ja “N?ia t?tar”.
Kauni keldi armastusloo mugandus, mille r??tliromaanina on kirja pannud keskaja asjatundja Joseph B?dier (1864-1938) ning mis jutustab loo r??tel Tristanist ja kuninganna Isoldest. Kogemata joodud armueliksiir andis noortele h?vimatu armastuse teineteise vastu nii elus kui surmas. ?itsev laukapuu, mis maharaiumistest hoolimata nende k?rvuti haudadel kasvab, on saanud igavese armastuse...
Kes on juba tuttav raamatuga “J?umees Matsi juhtumused", leiab siit nendele muhedatele lugudele j?rje. Aga neile, kes pole veel tuttavad Matsiga, ?tleme, et tegu on Hiiumaal elanud ja tegutsenud legendaarse j?umehega, kel lisaks kasvule ja tohutule jaksule on ka veel terane m?istus ja hea huumorimeel, mis aitavad teda k?iksugu olukordades.
Romaani eellooks on ?li?pilaste – kahe noormehe ja nende kursuse?e suhe. Neiu valib elukaaslaseks kahest mehisema, andekama, silmapaistvama. Romaani p?hitegevus langeb ?heksak?mnendate algusse – ?hel ?htul, paark?mmend aastat hiljem, otsib naine selle teise mehe ?les ja teatab, et ta abikaasa on j?ljetult kadunud. Peategelane asub oma s?pra otsima; tal pole algul ainsatki j?lge. See on...
Enn Kippeli esikromaan, mille peategelaseks on vana kojamees Jakob Vaal, hilisem majaomanik ja kaupmehenatuke, viib lugeja Tartu agulimilj??sse, pakkudes rohkesti m?tlemisainet inimloomuse keerulisest siseilmast. Teema on haruldane eesti kirjanduses, n-? vaeste inimeste uskumatult ablas saagi- ja rahaahnus, k?rvalteemana osutatakse vapside liikumise arengumotiividele. Ent n?htused, mis...
Helmi M?elo (1898 – 1978) kuulub k?ll eesti kirjanduse pagulasautorite nimistusse, kuid tema kirjanikutee sai alguse enne Teist maailmas?da kodumaal. Tuntuse saavutas ta k?esoleva romaanidiloogiaga “Vallaslaps. Eevi Altma abielu”, mis ilmus eraldi raamatutena 1934. ja 1935. a Tartus, ja seda just k?lbeliste k?simuste julge k?sitlemise, laiemalt n-? naisteema t?ttu. M?lema romaani...
Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga P?rli-Sillaotsa (1912 – 1939) romaan “Tee viib j?rveni” ilmus esmatr?kis 1940.a ja on t?naseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Autori s?nutsi olnud selle kirjutamise t?ukeks unen?gu, milles k?lanud tulevase romaani pealkiri; lisaks on selles ka muljeid ja elupilte kirjaniku suvitussuvest j?rvedekaunis R?uges. Muus on tegu fantaasiaga. Noor,...
Agnes Taari (1897-1976) omaeluloolise taustaga romaan ?hest lapse- ja koolip?lvest 20. sajandi esimese k?mnendi Mulgimaal pakub meeleolukaid pilte tolleaegsest eesti k?laelust v?ikese t?druku pilgu l?bi: m?ngudest kodu?uel, karjalapse kogemustest, esimese kooliaasta r??mudest ja muredest, j?uludest kodus ja koolitoas, p?nevatest laadalk?ikudest ja esimesest armastusest.
Mahuka jutustuse aluseks ja inspiratsiooniks on eelk?ige eestlaste kirgi ?les k?tnud džunglistaari-lugu. Autor oli nimelt ?ks neist, kes kaugel Malaisias igas m?ttes ellu pidi j??ma. Aga jutt pole kaugeltki mitte ainult džungliseiklustest ja l?bielamistest. Autor kirjeldab nii otse kui kaude pigem paljudele nii tuttavat ?ngistuse tunnet vabaduse ja samas vabasetuse vahel elus ?ldse, nagu...
Kui Andres V?strik viimati kalal k?is, t?mbas ta v?lja suure havi, kaheksakilose, roostes landid rippusid armilise l?ua k?ljes. Kuid seekord t?mmati vanapoiss ise v?lja ja landi otsas siputas seega 90 kilo pohmellis testosterooni. Palju ei puudunud, et ta oleks trofeeks tehtud ja teistele hoiatuseks sabapidi ?les riputatud. Koos dzhiif Reinu-, ?pardunud g?ngiliikme Kalle- ja k?mnete teiste...
Krimiuurijad-partnerid Andres V?strik ja Rita seisavad ?sja avastatud laiba juures – alles eile ??sel s?itis see mees t?navarallit, n??d aga lamab elutuna auto kapotikaane all. Keegi sellest kambast kannab n??d nimetust tapja. Kuid V?striku silm j??b aeg-ajalt peatuma Rital ja tema m?te liigub hoopis talle edalegi ?llatuseks teistel radadel. Asi areneb samas ?ha julmemaks: selgub, et ?hel...
Andres V?striku oma t?tar Kaja ei ole ainus, kes selles Ohtliku lennu osas k?erauad saab. Kui sul on ilmselgelt liiga palju raha, siis on oht, et sa liiga kaua ei ela! Kes siis koksas mehele pootshaagiga kuklasse? Vaata testamenti ja moodusta kahtlusalustest j?rjekord. Elementaarne ju! Samas on ?hk paks peresisesest ?ksk?iksusest, j?isest kalkulatsioonist. Et V?strikule elu liiga lihtne ei...
Anton Pavlovi poeg Tehhov on viidanud, et p?ss esimese vaatuse seinal teeb pauku viimases. Juhtub aga nii, esimeses vaatuses k?ivad hoogsad paugud ?ra ning krimiuurijad Andres V?strik ja Rita Leidpalu olgu targad ning tehtku kindlaks, milline p?ss hiljem seinale riputada. Sest, vaadake P?rnumaal on igal mehel vintraud kodus ja ka paugu tegemiseks on paljudel p?hjus. Kui puud saaksid r??kida…
Keskkooli?pilased l?hevad klassiekskursioonile v?ikesele saarele. ?he teismelise jaoks j??b see retk aga viimaseks. Tapetu surma uurides p?rkavad Vistrik ja Rita kokku erinevate sotsiaalsete pahedega, mis end korraliku pereelu fassaadi taha peidavad.
Seekord minnakse teatrisse vaatama etendust Preili Julie. Ka Vistrik ja Rita on kohale kutsutud, kuid mitte just kultuuris?ndmusest osa saama. Peagi aga tundub, et keerulised inimsuhted ja ?leloomulikud n?htused ei piirdu ainult lavaga…
Krimiosakonna vaneminspektor Andres V?strik ehk Vistrik (nagu teda semud kutsuvad) on j?udnud punkti, kus k?ik ta ?mber laguneb: naine t?stab majast v?lja, t?tar ignoreerib, t??l juhtub ?ks apsakas teise otsa, sest tema moraal ja intuitsioon on lihtsalt nii tugevad selle jama jaoks. Tagatipuks pagendatakse ta P?rnu kriminaaltalitusse, kus tema paarimeheks m??ratakse kena operatiivt??taja Rita...
Kui mul midagi naiste vastu on, siis ainult see, et nad ei oska korralikult tulistada ja autot juhtida, ajas Andres V?strik ennast ise n?rvi sellega, et v?ljendus nii kuradi lamedate klišeedega, et see ajas suisa nutma. Kui mees l?heb enda peale nii tigedaks, siis ta r?ndab k?ige l?hemal seisvat tegelast. Et rohkem mitte vastikuid ja ebamugavust tekitavaid emotsioone saada. Ja ta pani t?iega:...
Osirise silm on ?ks R. Austin Freemani k?ige esimestest krimiromaanidest (ilmunud 1911). M?istatust lahendab Freemani meeliskangelane doktor Thorndyke – kohtumeditsiini asjatundja ja elav ents?klopeedia. M?istatus seisneb ?he mehe salap?rases kadumises, mis toob esialgu kaasa lihtsalt perekondlikku t?li ja kemplemist. Lugu muutub aga pahaendelisemaks, kui kadunud mehe asemel hakkavad...
Esimeses loos algavad s?ndmused, mis seriaali 100.osas l?pliku lahenduse leidsid. Ps?hhopaat, kelle ema nad isaga tema s?nnip?eval maha j?ttis, hakkab emaga sarnanevaid naisi tapma. V?luv ja andekas, karismaatiline ja liigutav geenius, keda kehastas Tambet Tuisk, kui m?letate. Kui mitte, saate TV3 kodukalt ?le vaadata. Asjaolu, et romaniseering on soovitatud noortele 12+ tekitab v?gisi m?tte,...
“Punane p?idlaj?lg” on doktor Thorndyke’i sarja esimene lugu(ilmunud 1907). Thorndyke asub kaitsma meest, keda s??distatakse h?biv??rses kurit??s. T?endid on v??ramatud ja isegi s??distatava advokaat ei usu oma kliendi juttu. Thorndyke aga ei usu ?ldse midagi, enne kui teaduslik uurimine on kinnitust toonud. Kui teaduse kiretutele argumentidele hakkab lisanduma raevukaid m?rvakatseid...
Raha ja rikkus on inimesi alati enda poole t?mmanud. Eestlastele tundus pikka aega v??rv?imu all elades rikkus vaid elukauge ja k?ttesaamatu m?istena, aga p?rast taasiseseisvumist suhtumine muutus. Paljud n?gid just elamuehituses v?imalust lihtsalt ja kiiresti rikkaks saada. Seni tagasihoidlikult ja silmapaistmatult elanud Mart Ungasele kukkus justkui taevast k?tte v?imalus...
Suurt t??rahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli p?rast Stalini surma k?ll veidi praotunud, aga kuuek?mnendate aastate keskpaiku sulgus see j?llegi. Umbseks konnatiigiks muudetud ?hiskonnas hakkas vaba m?tte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati. Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad m??dusid, inimesed vananesid...
„Iga?ks on peremees ja tedaaustud-hinnatud me kodumaal…“Niiviisi, kaugelt toodud s?nade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui v??ras v?im oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja ?iged peremehed Siberisse pagendanud v?i oma maal sulasteks teinud. Peremeest on v?ev?imuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse ?iget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte p?ris...
Ma sattusin Raudiku k?lla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud v??rast igal sammul valvati ja j?lgiti, sest suur N?ukogude riik oli oma piiride puutumatuse p?rast alalises hirmus. Mind v?lus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid v??rastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem k?inud Raudikul k?mnete...
M?rtsikuise suurk??ditamise tagaj?rjel orvuks j??nud Saima satub kasulapseks ?ksikusse rannatallu, kus valitseb ebausk ja vaimupimedus. Enne t?isealiseks saamist kaotab t?druk ka m?lemad kasuvanemad ja peab omal j?ul avastama maailma, mis on t?is tundmatuid ohte ja ahvatlusi. N?ib, et noore naise tee on m??ratud, aga ootamatust kohtumisest alguse saanud trotslik soov ?ratab temas peituvad...
Arvatavasti on paljud naised oma elus teda kohanud – kena, abivalmis, armastusv??rset noorepoolset meest. Meest, kes oskab s?dantv?itvalt naeratada, kes ?ritab igap?evamuredes lohutust pakkuda ja sellega ?ksk?ik kelle halliv?itu argielus kogunisti uue, s?rava lehek?lje p??rata. Meest, kes oma p?ikeselise olemusega nii m?negi abielus eevat?tre v?rdlema ja s?dant valutama, v?ibolla isegi...
Наверх